website templates


Kiilvaivundamendid

Arendus

Unikaalse vundeerimisviisi - kiilvaivundeerimise- võttis kasutusele Võru Kolhooside Ehituskontori (KEK) eksperimentaaljaoskond 1980. aastate algul.

Aastatel 1981-1992 rajati Lõuna-Eestis kiilvaialustele ca 480 maaehitist (loomakasvatushooned, hoidlad, elamud, spordihooned jne)

Eesti juhtivspetsialistide ins Ago Kudu ja ins Mait Metsa ideedest lähtuvalt koostas ins Andri Needo juhitud töögrupp Vabariikliku projekteerimisnormini VEN-57-86, mis kehtis aastani 1996. Normi väljatöötamise aluseks olid laialdased uurimistööd, mille viis läbi EKE-Projekti Tartu osakond. Uurimistöödel osalesid ka Riikliku Ehitusuuringute Instituudi, RPI Maaehitusprojekt ja EKE-Projekti peaspetsialistid. 

Mobirise

Võru KEKis ГрАЗ kraanale ehitatud rammimisseade

Mobirise

Vaiamisseade traktoril T-130 vaia löömas

Mobirise

Vaiamistööd ja postide montaaž Viljandi rajoonis Leie farmis (1984)

Ehitustegevuse elavnemisel 1990. aastate II poolel hakkas kiilvaivundamente projekteerima ja ehitama AS Kurmik.

Uus Kiilvaivundamentide projekteerimise juhend, mis oleks üldkasutatav on Andri Needo juhitava töögrupi poolt 2018 aastal koostatud ja esitatud kinnitamiseks.

Paralleelselt toimuvad Roomelt Needo juhtimisel Maaülikoolis uurimistööd, mis võimaldavad kiilvaia kandeomaduste senisest veel paremat kasutamist.

Kiilvaivundamendi kandevõime betooni mahuühikule on üle kahe korra suurem, kui tavalises madalvundamendis. 

Kasutus

Pakume kiilvaivundamentide projekteerimist, vaiamist ja rostvärgi ehitust. Soovi korral teeme ka vundamendi rajamiseks vajalikud töömaa ettevalmistus- ja mullatööd.

Kiilvaivundeerimise efekt on märgatav enamikes ehitusalustes (moreenid, kruusad, liivad, möllid), sobib ka täitepinnas. Reeglina kasutatakse kiilvaivundamente tavaliste madalvundamentide asemel. Tihti on lühikeste jäikade kiilvaiade kasutamine otstarbekas ka traditsiooniliste prismaatiliste ja muud tüüpi vaiade asemel.

Kiilvaivundeerimine võimaldab vähendada vundamentide töö- ja materjalimahukust, sellega ka hinda ja ehitamisaega. Vundamendi rajamisega seotud tööd on toodud maapinnale – kaevikust välja. Loodusliku tihedusega pinnas jääb liigutamata ning rammimisel tiheneb enamasti veelgi.

Viimastel aastatel on Roomelt Needo juhtimisel kiilvaivundamentidele projekteeritud ja ehitatud 40-50 ehitist aastas. Nende seas on nii suuri kaubanduskeskusi, kui väikseid pereelamuid, kuni 6-korruselisi kortermaju, 20 m kõrgusi tööstus- ja põllumajandusehitisi, samuti mitmesuguseid tehnorajatisi. 

Projekteerimisest

Kehtivad kiilvaia erisust arvestavad rammvaia arvutusjuhised.

Tingimus: vaia arvutus-püstkandevõime Rc;d≥Fc;d – arvutus-püstkoormus.
Seejuures Rc;d=Rc;k/γt , kus γt=1,1 on osavarutegur 2. arvutusvariandi korral
ja vaia normkandevõime: Rc;k=Rc;m/ξ6, kus ξ6=1,25 (löökkatsete arvust tulenev parandustegur)
ning piirkandevõime Rc;m leitakse löök-koormuskatse alusel Gersevanovi valemi abil: 

Mobirise

Gersevanovi valem

A - vaia ristlõike pind PAT tasapinnas
η - vaia materjalist lähtuv tegur (r/b kaitsepeaga vaiad η=1500 kN/m²)
m1 - haamri kogukaal (torudiisel СП75 m1=27kN)
m2 - vaia ja vaiapea kogukaal
m3 - löögiosa kaal (torudiisel СП75 m3=12,5kN)
Ed - löögienergia (Ed=g×m3×H(kNm))
g - raskuskiirendus (g=9,8m/s²)
sc - vaste, löökkatse tulemus (kontrollitud järelrammimisega)
H - löögiosa langetuskõrgus (m)
Torudiiselhaamril:
H= H0-h(m)
H0 - mõõdetud löögiosa tõstekõrgus
h - löögiosa esimese ülespõrke mõõdetud kõrgus (algses lähenduses 0,6m)

Valemis on rammimishaamri ja vaia andmed ning järelrammimisel määratud vaste sc (löökkatse tulem). Löökkatsed tehakse vaiatööde ajal või eraldi proovivaiamisel. Vaia arvutuslik ristlõike pindala A leitakse maapinna rammimiseelsesse tasapinda ( pinnase arvutuslik tasapind) jääva vaia ristlõike pinnana. Vaia täielikul süvistamisel on A vaiapea pindala.

Koormuse osavarutegurid 2. arvutusvariandis arvutamisel, võetakse γt=1,1 ja γG, dst =1,1 ja γQ, dst =1,5

Eelhinnanguks võib kasutada püstkandevõime määramist pinnase omaduste põhjal.

Staatilise koormamise katsete metoodika on sama, mis teiste vaiade puhul.

Vaiagrupis võib sõlmede konstrueerimisel võtta vaiade tsentrite vahekauguseks risti vaiapead minimaalselt 400 mm. See ei vähenda üksikvaia kandevõimet vaiagrupis.

Kiilvaia rõhtkandevõime on suurem piki vaiapead.

Kiilvaia tuleb Kontrollida:
• kandevõimele pinnase kandevõime suhtes 
• vaia tugevusele transpordil, rammimisel ja ekspluatatsiooni oludes

Rõht- ja momendikoormuse resultandid antakse vaiapea tsentripunkti suhtes. Staatilise tasakaalu võrrandite abil saab leida momendikoormuse, mille vai antud arvutus-püstkandevõimel ja arvutus-püst-koormusel suudab vastu võtta. Rõhtkoormus võetakse reeglina vastu rostvärgi või sokli kaudu täitepinnase, põranda, asfaltkatte või täiendavate rõhtsidemetega.

Vajumi arvutamise aluseks on madalvundamendi arvutusjuhised. Vai ja selle ümber paiknev pinnas moodustavad tingliku taldmiku, mille talla arvutuspinnaks võetakse vaia alumisest otsast 0,5m sügavusele jääva rõhttasapinna osa pindala, mis sõltuvalt vaia pikkusest on:
KV15.3F 2,71 m2
KV20.3F 4,03 m2
KV25.3F 5,60 m2
KV30.3F 7,41 m2

Arvutustes on oluline arvestada vaiade omavahelist kaugust (mõjualade kattumist). 

Mobirise
Mobirise
Mobirise
Mobirise
Mobirise

Vaiamisseadmed (vaiarammid)

- Rammimisseade СП 28 C130 traktoril torudiiselhaamriga СП75A
- Rammseade Caterpillar ekskavaatori baasil (vahetatavad tööorganid: torudiiselhaamer СП75A, vibrosüvistaja ja puurimisseade)

Vaiamisseadmed on kasutatavad kiilvaiade ja kuni 8 m pikkuste prismaatiliste vaiade rammimiseks.
Liitvaiadena saab süvistada ka pikemaid, kuni 600 kN suuruse kandevõimega vaiu. 

Valik kiilvaiadele projekteeritud ja rajatud ehitistest:

Mobirise

Palverändurite maja Vastseliina piiskopilinnuses

Vana-Vastseliina, Võru vald, Võrumaa 
2017

Mobirise

Korterelamu

Kari tn 24, Tallinna linn, Harjumaa
2017

Mobirise

ETK Logistikakeskus

Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa 
Eh.alune pind ca 30000 m²
Alus: paekruusa täide, ligi 900 vaia
Vaiagruppide kandevõime uuring staatilise koormamisega.
2015

Mobirise

Tartu Honda müügiesindus

Kalda tee 13, Tartu linn, Tartumaa
2013

Mobirise

Lahingukooli õppehoone

Kose tee 3a, Võru linn, Võrumaa
3 korrust, netopind 2650m², eh. alune pind 1697,2 m²
Alus: kohev keskliiv
2013 

Mobirise

Sõmerpalu motohall Adrenalin Arena

Sõmerpalu alevik, Võru vald, Võrumaa
Üldpind 9177 m2, ava 60, pikkus 120 m, harja kõrgus 20 m
Alus: kohev liiv
2009 

Mobirise

Valoor AS Toyota Autokeskus

Ringtee tn 31, Tartu linn, Tartumaa
Eh. alune pind 3519,3 m²
Alus: osaliselt täide, osaliselt pehme möll
2007 

Mobirise

Coop Võru Maksimarket

Jüri tn 83, Võru, Võrumaa
2004 

Mobirise

Semu Kaubamaja

Vabaduse tn 1, Võru linn, Võrumaa 
2002

Mobirise

Kaubakeskus Norde Centrum

Lootsi tn 5/7, Tallinn, Harjumaa
Eh. alune pind 11 000 m², kõrgus 12 m
Kerghoone meretuultele avatud alal
Alus: läbi aegade ladestunud täitematerjalid
2002